Erakliinikus Hanvar teostatakse järgnevaid ortopeedilisi operatsioone :
- Videoendoskoopilised artroskoopilised operatsioonid põlve,-õla- ja hüppeliigestel.
- Hallux valguse ja ” haamer varba” korrigeerivad operatsioonid.
- Dupuytreni kontraktuuri korrigeerivad operatsioonid.
- Lihas-köölusdefektide korrastus ja -plastika.
- Luumurdude paigaldamine ja -ravi.
- Põletikuliste limapaunade kirurgiline eemaldamine.
- Närvitunnelite avamine , perifeersete närvide neurolüüs.
- Luu- ja kööluspõletike operatiivne ja konservatiivne ravi
- Erinevate liigeste raviotstarvelised punktsiooonid ja dreneerimine.
- Vöörkehade eemaldamine nahast ja nahaalusest koest
Artroskoopia
Artroskoopia termin pärineb kreekakeelsetest sõnadest “arthro – liiges, “skopein” – vaatama. Seega artroskoopia tähenduseks on – liigese sisse vaatama. Artroskoopia käigus teeb ortopeed väikesed nahalõiked patsiendi uuritava (opereeritava) liigese piirkonda ja sisestab liigesesse pastapliiatsi läbimõõduga (2- 5mm) optilise instrumendi. Valgus juhitakse artroskoobi fiiberoptilise kaabli kaudu liigesesse. Artroskoop ühendatakse miniatüürse TV-kaameraga, saades niimoodi ulatusliku ülevaate liigese sisemusest. See on tunduvalt vähem traumeeriv kui tavaline avatud operatsioon. Sellise meetodiga on võimalik diagnoosida liigese kõhrepindade seisundit, liigese sidemeid ning selgitada vigastuse ulatust ja kõrvaldada patoloogiline muutus, kui see on vajalik.
Miks on artroskoopia vajalik?
Liigesepatoloogia selgitamiseks alustatakse anamneesi (haiguse kulg) kogumisest ja kliinilisest uurimisest ja röntgenülesvõtete tegemisest. Lisauuringuid nagu MRT (magnetresonantstomograafia) või CT (kompuutertomograafia) kasutatakse vaid näidustustel. Artroskoobi kaudu pandud lõplik diagnoos on palju täpsem, võrreldes lahtise lõikuse või röntgen-uuringutega. Haiguste ja traumade tõttu tekivad luu, kõhre, sidemete, lihaste ja kõõluste patoloogilised seisundid (vigastused). Artroskoopia käigus sagedamini diagnoositavad patoloogiad on: Põletikuline sünoviit: põlve-, õla-, küünar-, randme- ja hüppeliigese sisevooderdise põletikuline seisund. Trauma – äge ja krooniline. Õlaliiges – kõõluste rebendid, õlanuki pitsumise sündroom ja korduvad nihestused Põlv – meniski ja kõhre vigastused, hondromalaatsia (kõhrepinna kahjustus koormuse või trauma tõttu), ristatisidemete (eesmine ja tagumine) ja külgsidemete vigastused. Ranne – liigesekõhre (TFCC) ja sidemete vigastused, randmeluude patoloogilised seisundid. Luulised või/ja kõhrelised vabakehad – põlv, õlg, küünar-, hüppe-, puusa- ja randmeliiges.
Kuidas artroskoopiat tehakse?
Artroskoopia vajab, vaatamata kergemale ja kiiremale postoperatiivsele kulule, anesteesiat ja spetsiaalset kirurgilist instrumentaariumi. Protseduuri võib teha üld-, spinaal-, juhte- või lokaalanesteesias. Anesteesia valik sõltub tihti eeldatavast patoloogiast. Väike nahalõige – 2-5mm – tehakse artroskoobi optika sisestamiseks. Analoogsete lisalõigete (1-2) kaudu viiakse liigesesse operatsiooni teostamiseks vajalikud instrumendid. Algul oli artroskoopia vaid diagnostilise tähtsusega. Tänapäeval tänu instrumentaariumi ja operatsiooni tehnika arengule on paljud patoloogilised seisundid ravitavad artroskoopilist meetodid kasutades. Paljud seisundid on ravitavad kombineeritud operatsioonimeetodeid kasutades (artroskoopia + lahtine operatsioon). Kirurgilise mahu ja taastusaja määrab liigesepatoloogia iseloom. Artroskoopia käigus võib arst avastada, et probleem ei ole lahendatav ainult artroskoopiaga ning võib tekkida vajadus “avatud” operatsiooni järele. Kui anesteesia võimaldab (juhte, spinaal või lokaal) arutatakse tekkinud olukorrast patsiendiga. Protseduuri järgselt kaetakse väiksed nahalõiked plaastritega. Patsient viiakse operatsiooni ruumist nn ärkamispalatisse. Enamik haigeid vajab postoperatiivselt vaid minimaalselt valu vaigistamist. Enne haiglast väljaminemist antakse patsiendile tavaliselt instruktsioonid edaspidiseks (haavade hooldus, millest hoiduda ja mis harjutusi tuleb teha). Korduvviisidil arsti juures eemaldatakse õmblused, kui neid on, ja vesteldakse edaspidise taastusravi teemadel.
Mis on võimalikud tüsistused?
Kuigi harva, võib esineda artroskoopial operatsioonijärgseid tüsistusi. Enamjaolt esinevad infektsioon (põletik), veenipõletik, massiivne turse või verevalum, veresoonte või närvide vigastused, instrumentide katkiminek liigeses.
Missugused on artroskoopia eelistused?
Kuigi artroskoopiline kirurgia on saanud populaarseks tänu selle meetodi kasutamisele sportlaste ravis, on see protseduur eriti hinnatud võimalus kõikide rtopeediliste haigete ravis ja on üldiselt lihtsam kui “avatud” kirurgia. Paljud haiged läbivad selle protseduuri päevakirurgiliste patsientidena ja saabuvad koju samal päeval.
Artroskoopiast taastumine.
Väikesed haavad paranevad 6-7 päeva. Kuigi valu ja haavad on tagasihoidlikud, vajab opereeritud liiges täielikuks taastumiseks mitu nädalat. Spetsiaalne taastusravi programm aitab kiirendada paranemisprotsessi ja parandada liigese funktsiooni. On tavaline, et patsient naaseb igapäevamiljöösse (kool, töö jne.) mõne päeva pärast. Sportlased ja heas füüsilises vormis patsiendid taastavad sportliku aktiivsuse mõne nädala möödudes. Tuleb aga meeles pidada, et inimesel, kellel tehakse artroskoopiline operatsioon, võivad olla erinevad diagnoosid ja seisundid. Seega iga artroskoopiline protseduur on sellele inimesele unikaalne ning taastumise aeg seetõttu erinev.