Rasedusaegne jälgimine
Pöördudes naistearsti juurde tehakse kindlaks rasedus olemasolu ning suurus, määratakse vajalikud uuringud ning analüüsid, koostades raseduse jälgimise juhise.Järgmisel külastusel vormistatakse rasedakaart, kus on olemas kõik olulised andmed Sinu tervise ja raseduse kohta. Raseduse esimesel poolel ei ole kontrollis vaja käia sagedamini kui üks kord kuus, edaspidi pisut sagedamini ning vahetult enne sünnitust üks kord nädalas. Iga külastuse järgselt lepib arst kokku järgneva visiidi aja. Raseduse 18 – 20. nädalal teostab naistearst ultraheli uuringu, mille abil hinnatakse loote arengut. Raseduse 36. nädalal koostab naistearst koostöös ämmaemandaga sünnituse juhtimise plaani ja viiakse läbi KTG (kardiotokograaf) uuring.
Vastuvõttudele ja uuringutele võib alati tulla koos pereliikme või lähedase inimesega
Ultraheliuuringud
Ultraheliuuring on tänapäeval põhiline meetod hindamaks lapse arengut. Antud meetodi puhul kasutatakse inimkõrvale eristamatuid kõrgsagedus-likke helilaineid, mis uuringute kohaselt on nii emale kui ka lapsele ohutud. Ekraanil nähtav pilt on aparaadil kahemõõtmeline, kuid pärast vastavat töötlust on võimalik loote näost saada ka kolmemõõtmeline pilt.
Loode on tavaliselt nähtav raseduse 5. nädala täitumisel. Loote südametegevus on jälgitav alates raseduse 6. nädalast. Süda lööb 140 – 150 korda minutis. Loote pikkus on siis 5 mm ning loote pea ja keha on peaaegu ühesuurused. On eristatavad juba käed ja jalad. Pärast 6 rasedusnädalat järgneb kiire kasvuperiood, mil loode kasvab 1 mm päevas. Antud perioodil on võimalik diagnoosida ka mitmikrasedust. 10. – 14. nädalal on võimalik mõõta loote kuklavoldi paksust. Kuklavoldi läbimõõdu suurenemine võib viidata teatud kromosoomi haiguste ja südamerikke riski suurenemisele. Raseduse 12. nädalal kaalub loode umbes 25 – 30 grammi ja on 8 – 9 cm pikk ja tema jala pikkus on 1 cm. Loode sirutab ja painutab ennast ning liigub emakas ringi. Lootel on tekkinud soolised erinevused – on moodustunud munandid või munasarjad. Välised suguelundid on olemas, kuid uuringul raskelt ülesleitavad. Ultraheliuuringul on nähtav platsenta, mille kaudu toimub loote ainevahetus ja mis toodab hormoone. Loote mõõtude järgi täpsustatakse raseduse kestvus ja sünnituse tähtaeg. Loote mõõtude järgi täpsustatakse raseduse kestvus ja sünnituse tähtaeg. Loote mõõtude järgi täpsustatakse raseduse kestvus ja sünnituse tähtaeg. Raseduse 33. -34. nädala ultraheli uuringus hinnatakse kehakaalu, et välistada kasvupeetust. Raseduse kestust ja sünnituse tähtaega pole võimalik selles perioodis enam täpsustada.
Kardiotokograafia
Kardiotokograafia on meetod, mis võimaldab jälgida üheaegselt loote südame tööd ja emaka kokkutõmbeid. See on maailmas kõige enam levinud meetod, mida kasutatakse loote seisundi hindamiseks nii raseduse kui ka sünnituse ajal. Kardiotokograafia on kaudne uurimismeetod, sest on teada, et ligikaudu neljandikul rasedatest ei ole loote südame töö näitajad vastavuses tema tegeliku seisundiga, millega on põhjendatud piisavalt suur eksimise võimalus.
Rasedusaegne skriining
Double test
Nimetatud analüüs tehakse veeniverest raseduse 15-17 nädalal. Raseduse ajal ringleb ema organismis teatud hulk keemilisi ühendeid, mille kontsentratsiooni määramisega on võimalik kaudselt hinnata väärarendite esinemisriski lootel. Koos täiendavate andmetega (näiteks ema vanus; kehakaal; ema haigused; loote ultraheli tulemused) on double testiga võimalik välja selgitada looteveeuuringu (amniotsentees) tegemise vajadus
NIPTIFY SÜNNIEELNE TESTIMINE
LOOTELE OHUTU JA USALDUSVÄÄRNE KROMOSOOMUURING
NIPTIFY on kõige täpsem loote kromosoomhaiguste sõeluuring, mis määrab Downi, Edwardsi, Patau ,Turneri ja Di George sündroomi esinemise riski ja lisaks ka loote soo. Haigekassa kompenseerib NIPTIFY testi rasedatele, kellel on OSCAR testiga leitud kõrgenenud loote kromosoomhaiguse risk. Tänu sellele ei pea 90% kõrge OSCAR riskiga patsientidest läbima invasiivset lootevee uuringut. NIPTIFY on ohutu ja kiire, sest analüüsiks võetakse emalt vereproov ja testi tulemused saabuvad arstile 4-8 tööpäeva jooksul.
Olenemata OSCAR testi ajastusest ja tulemusest, on NIPTIFY test kättesaadav kõigile lapseootel peredele juba alates 10. rasedusnädalast. Test tuvastab loote võimaliku kromosoomhaiguse peaaegu 100% täpsusega ja määrab loote loo eksimatult. Lisaks võib NIPTIFY tuvastada ka teisi kromosomaalseid kõrvalekaldeid ehk juhuleide, mis võivad mõjutada loote tervist ja raseduse kulgu. NIPTIFY on välja töötatud Eesti teadlaste ja arstide koostöös, analüüsid tehakse Tartus ning Teie geeniandmeid ei saadeta riigist välja.
NIPTIFY uuringut saab teha alates 10+ rasedusnädalast kuni raseduse lõpuni. Uuring sobib üksikrasedusega patsiendile. Test on tulemuslik ka kehavälise viljastamise ja doonormunaraku kasutamise korral. Loote südametöö on vaja kinnitada ultraheliga. Uuringu jaoks võetakse ema vereproov ning enne võib süüa ja juua tavapäraselt. Testi EI SAA teha mitmikraseduse korral või kui patsiendil on diagnoositud raseduse ajal pahaloomuline kasvaja.
Rohkem infot NIPTIFY.ee
MIDA NIPTIFY ANALÜÜSIB?
NIPTIFY määrab viite kõige sagedasema kromosoomhaiguse esinemise riski lootel:
DOWNI sündroom (21. Kromosoomi trisoomia)
EDWARDSI sündroom (18. Kromosoomi trisoomia)
PATAU sündroom (13. Kromosoomi trisoomia)
TURNERI sündroom ( monosoomia X)
DIGEORGE sündroom (22q11mikrodeletsioon)
Soovi korral saab teada ka loote soo!
Lisaks teostatakse loote terve genoomi uuring, mis võib tuvastada loote või ema tervist mõjutavaid olulisi kõrvalekaldeid.
Need raporteeritakse JUHULEIU nime all. Juhuleiuks võib olla terve kromosoomi koopiaarvu muutus või mikrodeletsioon. Kliiniliselt olulisteks loetakse seitset mikrodeletsiooni, mida uuring võib juhuleiuna tuvastada:
- Williams-Beuren sündroom (7q11)
- 1p36 deletsiooni sündroom
- Angelman ja Prader-Willi sündroom (15q)
- Wolf-Hirschhorni sündroom (4p)
- Jacobseni sündroom (11q)
- Cri-du-chat ehk kassikisa sündroomi (5p)
- Langer-Giedioni sündroom (8q).
MIKS VALIDA NIPTIFY?
OHUTU-nii lootele kui emale
USALDUSVÄÄRNE-hindab kromosoomhaiguste riski
VARAJANE-alates 10. Rasedusnädalast
TASKUKOHANE-parim hind Eestis
NIPTFY on kättesaadav üle Eesti!
Kuidas NIPTIFY TÖÖTAB?
NIPTIFY analüüs põhineb raseda vereproovil. Ema vereproovis on loote päritolu DNAd, mis on NIPTIFY kromosoomanalüüsi aluseks. Naise varasemad rasedused ei mõjuta testitava raseduse tulemust.
Testi jaoks võetakse veeniverd, mis analüüsitakse Tartu geenilaboris. Unikaalse labori- ja arvutianalüüsi alusel hinnatakse, kas lootel on risk, et kindlaid kromosoome esineb normaalsest erineva koopiaarvuga. Kogu NIPTIFY protseduur viiakse läbi Eestis ja kasutatakse Eesti teadlaste väljatöötatud tarkvara.
KUIDAS TESTIDA?
Üle Eesti pakuvad NIPTIFY testi mitmed naistekliinikud, kes soovivad oma patsientidele pakkuda kaasaegset meditsiiniteenust. Aadressilt NIPTIFY.ee leiate endale lähima vereproovi loovutamise koha.
NIPTIFY testi saab teha alates 10. Rasedusnädalast. Esmalt tutvute NIPTIFY nõusolekuvormiga. Seejärel võetakse vereproov, mis saadetakse tartu geenilaborisse. NIPTIFY tulemused jõuavad Teie arsti või ämmaemandani 10 tööpäeva jooksul pärats Teie vereproovi saabumist laborisse. Testi tulemustest teavitab teid arst või ämmaemand.
NIPTIFY on tasuline meditsiiniteenus.
Testi eest tasute kliinikus.
NIPTIFY TULEMUSED
NIPTIFY tulemus edastatakse arstile 10 tööpäeva jooksul pärast vereproovi saabumist geenilaborisse.
Test hindab, kas lootel on madal või kõrge risk kromosoomhaiguse esinemiseks.
Madal risk näitab, et lootel on kromosoomide 13, 18 ja 21 arv normaalne.
Kõrge risk näitab, et lootel on suure tõenäosusega tavapärasest erinev arv kromosoome.
NIPTIFY on geneetiline sõeluuring, mistõttu tuleb kõrge riskiga tulemus kinnitada diagnostilise testiga (amniotsenteesi või koorionibiopsia abil).
Ametlik meditsiinilabor:
Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS
Tiigi 61b, Tartu 50410
Loa number L04234
NIPTIFY testiga toetad Eesti täppismeditsiini.